Inglasest asutaja
Konjakimaja asutaja Thomas Hine sündis Ingismaal Dorsetis, ent 1791. aastal viis saatus ta Prantsusmaale. Sealt leidis ta suure õnne – nii kena naise Françoise Elisabethi kui ka konjakiäriga tegeleva äia. Temast sai tunnustatud connoisseur. Aastate jooksul tõstis Thomas konjakivalmistamise kunsti uutesse kõrgustesse, 1817. aastal võttis ta firma üle ja pani sellele loomulikult nimeks Hine. Kui Thomas 1822. aastal suri, jättis ta endast maha õitsva ettevõtte. Tema pärandiks oli ja on siiani nimi, mida tuntakse kõikjal maailmas erakordselt kvaliteetse konjaki sünonüümina.

Hine kuulub nende väheste majade hulka, kes valivad oma konjakid eksklusiivselt kahest Cognaci piirkonna tuntud cru’st: Grande Champagnest ja Petite Champagnest. NB! Champagne on peale vahuveini ka konjakimaailmas kvaliteedimärk, mida pudelitelt otsida, sest need eksemplarid sobivad eriti hästi pikaajaliseks küpsemiseks.

Kõige inglaslikum konjak
Ka praegustel tegijatel on eesmärk säilitada algset Thomas Hine’i loodud stiili ja head kvaliteeti – toota vähe, kuid teha seda perfektselt, mistõttu ei vajata misvõimsust. Mitmed konjakid küpsevad Prantsuse tammest tehtud vaatides peale Jarnaci ka Bristoli dokkides. Bristoli-alustes keldrites langeb õhuniiskus harva alla 95% ning õhutemperatuur kõigub vaid kolme-nelja kraadi piires. Niiskus ja jahedus (alati umbes 10 kraadi) aitavad veinidel säilitada alkohoolsust ja lihtsust.
Jarnaci perekonnaresidentsi keldris on 70–90% õhuniiskust ja temperatuur aastaajast sõltuvalt 6,5–21,5 kraadi, mis garanteerib oma heitlikkusega tulevase konjaki komplekssuse ja pehme struktuuri. Siin küpsevad sadades tammevaatides enamiku Hine’i segukonjakite komponendid.
Iga Hine’i konjak omaette kunstiteos ning kõikidest konjakitest väidetavalt kõige inglaslikum. Selle tulemusena on Hine’i konjakid kõige kuulsamad joogid Briti saartel. Aastast 1962 on Hine Briti kuningakoja ametlik konjakimaja ja seetõttu on Inglismaal eriti hinnas kallid aastakäigukonjakid.