Kommenteeri

Mis on valpolicella, ripasso ja amarone?


Valpolicella on kuulus oma kolme põhilise viinamarjasordi – “Corvina”, “Rondinella” ja “Molinara” – poolest. Suuruselt Itaalia teine Denominazione di Origine Controllata (DOC) veinipiirkond toodab neist veine aga üsna teistmoodi, kui seda tehakse mujal Itaalias. Algab kõik ikka klassikalisest kergest puuviljasest punasest veinist, nagu Valpolicella Classico, mis on toodetud vino novello stiilis, ning jätkub aasta vaadis hoitava paksema ja tugevama Valpolicella Superiorega. Siit edasi aga hakkab Valpolicella vein minema keerulisemaks...


Selleks, et saada kangemaid ja tugevama mekiga veine, hakkasid roomlased millenniume tagasi enne viinamarjade pressimist neid kuivatama. Ka tänapäeval pannakse kõige tugevama maitsega Valpolicellast korjatud viinamarjad kuni neljaks kuuks seisma. Marjad kaotavad suure osa oma vedelikust, millega aga tugevnevad ja kontsentreeruvad maitsed.
Kuivad marjad pressitakse ning saadud mahl kääritatakse veiniks. Tugevaks, mahlaseks, kangeks punaseks veiniks.

(Viinamarjade kuivatamine)
Kuna ajalugu on kuni viimase ajani soosinud magusaid veine, kutsuti roomlaste ajal sellist tavaveini recioto’ks, nüüd tunneme me selle nime all piirkonna imelisi dessertveine. Millalgi aga läks üks sellise veini kääritus pikaks ning vein “käis” kuivaks. Selle asemel, et selline jook minema visata, hakkas see aga veinimeistritele meeldima ning vein pandi pudelisse amarone ehk “mõruda” nime all. Praegu on tegemist aga ühe Itaalia nõutuima ja maailmas armastatuima veiniga.

Kuna ka vanasti ei saanud kõik inimesed omale recioto’t ega ka amarone’t lubada, hakati tootma nii-öelda vale-amarone’t. Nimelt pandi tavaline superiore vein amarone’st võetud kuivatatud marjade kestadega uuesti käärima. Kahekordse käärituse tulemusel valmis vein Valpolicella Ripasso, mis on tõsiselt imeline vein ka iseseisvalt.
Autor: sommeljee Kalle Müller

Lisa kommentaar

Email again: