Kommenteeri

Amarone, mu amore! - Zenato veinimaja


On täiesti hämmastav, kui kiiresti võib muidu sajandite kaupa aega arvutavas veiniilmas maailmakuulsaks saada. Viimasel kümnendil kõikjal inimesi hullutanud, kuivatatud viinamarjadest kääritatud Amaronet tehakse küll meetodil, mis on itaallastele tuttav vähemalt kaks tuhat aastat, kuid veel pool sajandit tagasi ei peetud Amaronet eriti tõsiselt võetavaks veiniks. Esimene pudel kuivaks kääritatud rosinaveini tehti Venetos 1938. aastal, kuid tegelik, ehkki vaevaline levik algas alles 1958. Muide, tolle esimese pudeli kohta keerleb isegi legend: keegi udupea unustanud magusa klassikalise Recioto käärima, pärm muutnud kogu suhkru alkoholiks ja vein saanud kuiv ja mõrkjas, kuid täiesti joodav! Vein jäi käibesse ja edasised aastad jõid itaallased äärmiselt kõikuva kvaliteediga ja seitsmekümendate lõpuni ka äärmiselt odavat apassimentoveini Amaronet.
KÕIK ÜHES PUDELIS
Suurem hullus läks lahti 90’tel, kui Ameerika avastas paari veinikriitiku suure suu läbi, et on olemas võimas, erakordselt odav ja osade tootjate puhul ka tohutu rengupotentsiaaliga kirsi, kohv, šokolaadi ja rosinate järele lõhnav kvaliteetvein, mis keldris küpsemise järel  toob esile seniolematult komplekssed ja peened aroomid ja maitsed, kust lisaks ilmselgelt tuntavatele viigimarjadele, lagritsale, lilledele, vürtsidele ja ei puudu ka kohv, nahk,  tubakas ja kerge suitsusus. Hinnad lendasid kosmosesse: väga hea pudeli Amarone eest tuleb nüüd maksata mitte ainult kümneid, vaid isegi sadu eurosid, kusjuures lukuslikku ahvatlust on hakanud tootma ka paljud eriliste Amarone-kogemusteta tootjad. Tuleb siiski leppida, et käsitöörohke ja aeganõudva veini kvaliteet on enamasti võrdelises sõltuvuses tema hinnaga ja head Amaronet mõistliku hinnga leida on peaaegu ilmvõimatu. Kuigi mitte lootusetu.

ZENATO
Zenato veinimaja alustas tegelikult hoopis Garda järve ääres valgete veinidega ja läheb kindlasti ajalukku Lugana veinitüübi loojana. Hea ärivaist viis aga Zenato perekonna Valpolicella viinamarjaväljadele ja suhteliselt uue tulijana suutis ta kiiresti kindlustada oma hea positsiooni parimate amaronemajade hulgas. Seda kinnitavad iga-aastased auhinnamedalid lugematutelt rahvusvahelistelt konkurssidelt. Zenato on ilmselgelt suutnud nii oma Amarone kui ka lihtsamate veinidega hästi tabada valpolicellasõprade maitset: kõik Zenato veinid on mahlased, lopsakalt puuviljased ja just nii happesed, kui on vaja, et suu juba esimese lonksu järel vett jooksma hakkaks ja vein toiduga kokku läheks. Teades, kui väga itaallased süüa armastavad, tasub meilgi silmas pidada, et hea toit (kokata me ju oskame!) ootab enda kõrvale head veini.
(Alberto Ja Nadia Zenato)
AMARONE SOBIB:
Jänese, lamba-, veise-, vasika-, karu- ja põdralihaga; tugevate trühvli- või tomatikastmeste pastaroogadega; vanade laagerdunud juustudega (Parmigiano Reggiano, Cimbro, Pecorino vecchio, vana Gouda, Gorgonzola, Stilton, Roquefort või Danish blue); šokolaadikoogid ja -vahud, kirsidesserdid…

JOO AMARONET:
16-18 kraadi juures avarast punaveinipokaalist. Tark on veini enne dekantris paar tundi õhutada, et maitsed ja aroomid esile tuleksid.
Autor: sommeljee Kalle Müller

(Estonia restoran 2019,  Harry Tiits)

Lisa kommentaar

Email again: